Notice bibliographique
Résumé
Parlamendisaadikute poolt algatatud seaduseelnõud moodustavad parlamentaarsetes demokraatiates reeglina kogu seadusloomest väikese osa. Enamikes sellistes süsteemides domineerivad seadusandluses seadusandliku võimu üle tegelikult valitsuse algatatud eelnõud. Sellest hoolimata on saadikud üsna aktiivsed eelnõude esitajad. Antud uuringus on vaatluse all Eestis 1999-2007 esitatud 328 ja Soomes 2003-2007 esitatud 665 sellist eelnõud. Eesti puhul võeti antud perioodil seadustena vastu 37.9% ja Soomes 4.5% neist eelnõudest. Seega esineb selge vastuolu madala edukuse ja suure algatamise sageduse vahel. Nende numbrite taustal tekib küsimus miks saadikud nii ebaratsionaalselt käituvad ja kulutavad oma aega eelnõude esitamiseks, mis suure tõenäosusega kunagi midagi reaalselt reguleerima ei hakka, sest need kas hääletatakse maha või jäävad toppama menetlusprotsessi teatud faasi ja aeguvad koos parlamendikoosseisu ametiaja lõpuga. Doktoritöö sisuks on saadikute esitatud eelnõude esitamise, sisu ja menetluse põhjalikum vaatlemine ja statistiline analüüs, mille abil püütakse anda vastus nii antud vastuolule käitumises kui ka hinnata selle võimalikke tagajärgi eelnõude sisule ja menetlemisele täiskogus. Põhiline seletav mehhanism mille kehtivust testitakse on personaalse hääle soodustamine valimissüsteemi poolt, mis motiveerib poliitikuid individualistlikult käituma tagasivalimise tõenäosuse suurendamiseks. Personaalse hääle efekt ilmnes selgelt esitamise puhul ehk saadikud kelle valimisel on see suurema tähtsusega on aktiivsemad saadikute eelnõude esitajad Eelnõude enda sisu ja hilisem menetlusprotsess sõltub aga reeglina algataja kuulumisest kas koalitsiooni või opositsiooni ridadesse. Valimissüsteemi sisene variatsioon seega struktureerib käitumist eelnõude esitamise sagedus näol, samas ei ole efektid nii tugevad, et avaldaksid mõju seadusloome etappides, mis järgnevad eelnõude esitamisele.
Récupéré en direct depuis OpenAlex et désinversé. Les résumés ne sont pas conservés dans cette base de données : les index inversés représentent 8,6 Go des 9,3 Go de texte de la base, et le serveur dispose de 13 Go libres.
Comment cette classification a été obtenuedéplier
Prédiction distillée sur la base complète
Imitation des enseignantsNi prévalence calibrée, ni vérité terrain. Validation humaine à venir. Apprise à partir de 10 348 étiquettes directes de Codex et de 10 348 étiquettes directes de Gemma. Le mode candidate est l'union des têtes enseignantes seuillées; le consensus est leur intersection. Ces sorties portent le statut machine_predicted_unvalidated et ne sont ni des étiquettes humaines ni des étiquettes directes de modèles de pointe.
Scores Codex et Gemma par catégorie
| Catégorie | Codex | Gemma |
|---|---|---|
| Métarecherche | 0,000 | 0,000 |
| Méta-épidémiologie (sens strict) | 0,000 | 0,000 |
| Méta-épidémiologie (sens large) | 0,000 | 0,000 |
| Bibliométrie | 0,000 | 0,000 |
| Études des sciences et des technologies | 0,001 | 0,000 |
| Communication savante | 0,000 | 0,000 |
| Science ouverte | 0,000 | 0,000 |
| Intégrité de la recherche | 0,000 | 0,000 |
| Charge utile insuffisante (le modèle a refusé de juger) | 0,000 | 0,000 |
Scores machine (provisoires)
Les deux têtes enseignantes du modèle étudiant, lues sur ce travail. Un score ordonne la base pour la relecture; il n'affirme jamais une catégorie, et le statut de validation accompagne chaque rangée tel quel.
Scores de référence d'un modèle non mature (critères de maturité non atteints, 7 itérations). Un score ordonne; il n'affirme jamais une catégorie.
score_only:v0-immature-baseline · tel quel depuis la passe de notation : score_only signifie que le nombre peut ordonner les travaux, et qu'aucune étiquette de catégorie n'en découleClassification
machine, non validéePrédiction automatique; un appel candidat d’une seule tête enseignante, pas un consensus.
Le détail, modèle par modèle et score par score, se trouve en fin de page sous « Comment cette classification a été obtenue ».